fbpx

60 MACTE koolituskeskuse õppijat sooritas tasemeeksami esimesel katsel ja viiel lõpetajal jäi ihaldatud tunnistuse saamiseks puudu vaid 1-2 punkti.

ÕPPEMATERJAL JA KONTROLL KEELEÕPPE ÜLE EI OLE VÕLUVITSAD EHK KUIDAS SOORITADA EESTI KEELE TASEMEEKSAM? 

Kuidas siis murda see “kõva pähkel” – sooritada eesti keele eksam nõutavale tasemele? Tavaliselt algab kõik eesti keele kursusele registreemisest ja lootusest, et hea õpetaja õpetab kõik selgeks. Tegelikkuses aga läheb sageli teisiti – õppija käib keelekursusel, õpib samal ajal iseseisvalt keelt, läheb eksamile ja…. ei saa nõutavat arvu punkte. Eksam jääb sooritamata! Tekivad küsimused: kes on süüdi ja mida teha? Kindlaid vastuseid nendele küsimustele ei ole, kuigi probleem on valus ja aja jooksul juba päris tüütuks muutunud. Sellest kirjutatakse sageli meedias, sellele lähenetakse eri nurkade alt, arutatakse aktiivselt sotsiaalvõrgustikes, jagades mitte alati meeldivaid kommentaare koolituskeskuste ja neis õpetavate eesti keele õpetajate kohta. Tavaliselt väidetakse, et puuduvad head õpikud eesti keele tasemeeksamiteks ettevalmistamiseks, puudub tõhus järelevalve õpetajate üle ja kasutatavad õppemeetodid ei ole õiged. Tundub loogiline, et soovitud tulemust – kõrgeid punkte eksamitel – ei ole võimalik saavutada, mistõttu valmistabki statistika pettumust: eesti keele eksamite läbimise määr on madal. Sellest räägime lähemalt allpool. Praegu püüame aga vastata küsimusele – kas pilt on tõesti kõikjal nii masendav?

60 MACTE koolituskeskuse õppijat sooritas tasemeeksami esimesel katsel ja viiel lõpetajal jäi ihaldatud tunnistuse saamiseks puudu vaid 1-2 punkti. See on suurepärane tulemus, arvestades asjaolu, et peaaegu kõik keskuse kliendid osalesid lühematel kursustel, mille põhieesmärk ei olnud tasemeeksamiks ettevalmistamine.

 

Selles küsimuses jagab oma seisukohti ja vaatenurki, mis põhinevad aastatepikkusel mitmekesisel eesti keele õpetamise kogemusel, MACTE Täienduskoolituskeskus, mille peamine sihtrühm on omavalitsusasutuste töötajad. MACTE-s eesti keelt õppinud inimeste eesti keele tasemeeksamite tulemused annavad hea põhjuse mitte nõustuda senise arvamusega, et eesti keele eksami suudavad sooritada vaid üksikud väljavalitud inimesed. Sel õppeaastal on kuuskümmend MACTE eesti keele kursustel osalenud õppijat sooritanud edukalt tasemeeksamid, nagu teatas uhkusega MACTE direktor Svetlana Šiškina. Selline märkimisväärne tulemus, mis on ühtlasi stiimuliks edasi liikuda, saavutati tänu terviklikule lähenemisele eesti keele kursuste läbiviimisel. Mida mõista siinkohal tervikliku lähenemise all? MACTE korraldatud kursused järgivad litsentseeritud õppekavasid, kursusel kasutatavad põhiõppematerjalid on loodud eesti keele kui võõrkeele ekspertide poolt, kursusi viivad läbi kogenud õpetajad, keda süstemaatiliselt kontrollivad riiklikud järelevalveorganid.

 

Küsimust, kes teostab järelevalvet õppekeskuste üle ja kuidas seda tehakse, tuleks arutada üksikasjalikumalt. Kõigepealt tahaksime oma lugejatele selgitada, et koolituskeskuste üle toimub väga tõsine, mitmeastmeline kontroll mitme järelevalveorganisatsiooni poolt samaaegselt. Haridus- ja Teadusministeerium ning Keeleamet kontrollivad enne eesti keele õppekavade kinnitamist hoolikalt, kas need vastavad nõuetele. Õppekavade heakskiitmise protsess Keeleametis on üsna pikk ja võtab mõnikord mitu nädalat, sest inspektorid kontrollivad sõna otseses mõttes igat punkti, pöörates erilist tähelepanu oodatavatele õpiväljunditele. Lisaks sellele läbivad ka eesti keele õpetajad Keeleameti põhjaliku kontrolli. Enne õpetajaga koostöö alustamist peavad õppekeskused saama Keeleametilt kinnituse, et õpetaja kvalifikatsioon vastab nõuetele. Millised on need nõuded? Õpetajal peab olema pedagoogiline haridus, C1-taseme eesti keele eksami sooritamise tunnistus, kusjuures on oluline eksami sooritamise aeg ja saadud punktide arv, samuti täiskasvanute õpetamise kogemus ja osalemine täiendkoolituskursustel. Haridus- ja teadusministeerium otsustab, millise tasemeni õpetaja võib eesti keelt õpetada, arvestades kõiki ülalpool mainitud punkte.

Teiseks teostavad järelevalvet eesti keele kursuste üle rahastajad ehk antud juhul kursusi rahastavad riiklikud organisatsioonid: Töötukassa, INSA Integratsioonifond ja erinevad ministeeriumid. Kõik eespool nimetatud järelevalveorganisatsioonid jätavad endale õiguse külastada igat eesti keele tundi ilma ette teatamata ja seda õigust realiseeritakse üsna sageli. Inspektorite õigus ootamatule külastusele tagab ühelt poolt, et iga tund on õpetaja poolt põhjalikult ette valmistatud, ja teiselt poolt paneb õpetajale täiendava vastutuse tunni läbiviimise eest, mis peab vastama nii sisuliselt kui ka metoodiliselt nõuetele, aidates kaasa õppekavas ettenähtud õpiväljundite saavutamisele. Tunnikülastuse käigus kontrollitakse tavaliselt kasutatud õppematerjale, sealhulgas õpetaja enda koostatud materjale, ja nende vastavust õpetatava taseme nõuetele, analüüsitakse õppemetoodikat, hinnatakse õpilaste tööd tunnis ja nende kaasatust õppeprotsessis. Pärast õppetunnis osalemist annavad audiitorid tagasisidet ja soovitusi, mida tuleks edaspidi kindlasti arvesse võtta.

 

Rääkides MACTE Täienduskoolituskeskuse tööst, täpsemalt eesti keele eksamite tulemustest, tahaksime üles märkida, et 60 koolituskeskuse õpilast sooritas tasemeeksami esimesel katsel ja viiel lõpetajal jäi ihaldatud tunnistuse saamiseks puudu vaid 1-2 punkti. See on suurepärane tulemus, arvestades asjaolu, et peaaegu kõik keskuse kliendid osalesid keelt arendavatel ajaliselt lühematel kursustel, mille põhieesmärk ei olnud tasemeeksamiks ettevalmistamine. Siinkohal tasub ehk selgitada, millistest programmidest me räägime. Eesti keele programme on kahte tüüpi: pikaajalised kursused, mille eesmärk on valmistuda tasemeeksamiks (tavaliselt 200-300 kontakttundi, mis on umbes 33-50 nädalat kestev koolitus), ja paindlikuma lähenemisega lühiajalised kursused, mille eesmärk on keeleoskuse arendamine ja parandamine (keskmine kestus 120-160 kontakttundi).

 

Ja milline on üldpilt eesti keele eksami tulemustest? Kahjuks võib öelda, et tasemeeksamite sooritamise üldstatistika on pigem muret tekitav. Haridus- ja Noorteameti kodulehel (harno.ee) saab igaüks vaadata möödunud aasta eesti keele eksamite tulemusi. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2023-02/Statistika%202022%20kodulehele.pdf Ametliku statistika põhjal sooritas 2022. aastal eesti keele B2-taseme eksami vaid 45,19% eksaminandidest! Märkimist väärib, et eksaminandide sõnul muutuvad ülesanded iga aastaga järjest raskemaks. See kehtib ka gümnaasiumi eesti keele riigieksami kohta. Pärast kolme aastat eesti keele õppimist gümnaasiumis sooritas sellel aastal vaid 51,7% õppijatest eesti keele eksami, saades 60 punkti või rohkem, ja sai seega B2-taseme keeleoskuse tunnistuse. Mis puudutab C1-taseme eksami sooritamise statistikat, siis selle üle tasub tõsiselt järele mõelda. Näiteks 2022. aasta III kvartalis sooritas C1-taseme eksami edukalt vaid 25%! Kas see pettumust valmistav statistika viitab kehvale õpetamisele gümnaasiumides ja täiskasvanute koolituskeskustes või pole eksamiülesanded enamiku jaoks jõukohased ja tegelikult on kõrgema raskusastmega, mis vastab vaid osaliselt Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud tasemesüsteemi nõuetele? Küsimus jääb lahtiseks ja vajab lähitulevikus põhjalikumat uurimist.

 

Kas tasemeeksami sooritamine on eesti keele kursuste kvaliteedi näitaja ja miks ei registreeru kõik kliendid pärast kursuse läbimist eksamile? Vastus esimesele küsimusele on kindlasti jaatav, kuid mis puudutab vastumeelsust eksamile registreeruda, siis võib siin olla mitu põhjust. Üks neist on see, et kui teil on vanemate nõuete järgi saadud kategooria, siis on praeguse tasemeeksami negatiivne tulemus oleks tähendanud, et te kaotate oma olemasoleva tasemetunnistuse. Näiteks kui klient, kellel on varasem eesti keele kesktase, mis vastab praegu B2-tasemele, otsustab täna B2-taseme eksamile minna ja ei saa piisavalt punkte, ehk teisisõnu, kukub eksamil läbi, muutub vana kategooria automaatselt kehtetuks. Kliendid ei taha riskida ja see on mõistetav. Lisaks on päris palju neid kliente, kes õpivad eesti keelt, kuid ei ole huvitatud eksamile registreerumisest, sest ei õpi keelt “paberi” pärast, vaid selleks, et värskendada oma olemasolevaid teadmisi, täita lünki ja parandada oma keeleoskust. Eraldi grupiks võib pidada kooliõpetajaid, kellel samuti ei olnud tungivat vajadust eesti keele eksamile registreeruda, sest kuni viimase ajani ei olnud kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõudeks riigikeele kõrgetasemeline oskus, mistõttu registreerus C1-tasemeeksamile pärast kursuste läbimist vaid väike osa õpetajatest. Ja veel ühe, suurima rühma moodustavad kliendid, kes ei vali otseselt tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud programme, kuna need on pikad ja sisaldavad palju nii auditoorset kui ka iseseisvat tööd. Näiteks eksami ettevalmistuseks mõeldud B2-taseme kursus koosneb umbes 250-tunnisest auditoorsest tööst ja 200-tunnisest iseseisvast õppimisest – see vastab umbes 42 nädalat kestvale koolitusele!

 

Kuidas siis eesti keele eksami ära sooritada ja kas see on realistlik eesmärk? Mitmed MACTE õppijad on tõestanud oma õpetajate rõõmuks, et on küll võimalik eksamiks edukalt valmistuda ja selle nõutaval tasemel sooritada. Näitena võib tuua ühe Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli õpetaja tulemuse. Ta sooritas edukalt eesti keele eksami C1-tasemel pärast seda, kui oli läbinud vaid B2-kursuse 1. mooduli. Allpool ära toodud meie lõpetajate lood on samuti otsene tõestus sellest, et edu eksamil ei ole mitte mõne üksiku väljavalitu privileeg, vaid õpetaja ja õppijate ühise jõupingutuse tulemus.

Inna Lukaševa juhendamisel eesti keelt B1-tasemel õppinud õppijate grupis sooritasid 9-st õpilasest 7 eesti keele tasemeeksami ennetähtaegselt, kursuse keskel, ning kaks neist said uskumatult kõrged punktid: Lada Švan (94%) ja Liudmila Polynina (92%).

Pealegi, nagu meie lõpetajate kogemus on näidanud, ei ole isegi väärikas vanus eksamite sooritamisel takistuseks. Laine Tsoppi juhendatud eesti keele kursusel osalenud Sillamäe Muusikakooli õpetajad Irina Talko, Svetlana Rosseva ja Liudmila Afanasieva on juba mõnda aega pensioniikka jõudnud, kuid see ei takistanud neid saamast kõrgeimaid punkte (96%, 86% ja 79% vastavalt) ja isegi oma nooremaid kolleege ületamast A2-taseme eksamil.

 

Millistel tingimustel võib unistus reaalsuseks saada? MACTE Täenduskoolituskeskuse kogemus näitab, et eksami sooritamise edukus sõltub suuresti õppija suhtumisest keeleõppesse. Kui me räägime eesti keele õppimisest kursusel, siis ei sõltu tulemused ainult õpetajast ja tema õpetamismetoodikast, vaid ka tunnis osalemise protsendist ja iseseisvalt tehtud kodutööde hulgast. Eksamiks on võimalik valmistuda, kui inimene osaleb vähemalt 80 protsendi ulatuses tundides ja teeb kõik kodutööd iseseisvalt. Selleks, et saada täielik ülevaade sellest, kui regulaarselt õpilased tundides käivad ja kui aktiivselt nad õppeprotsessis osalevad, jälgivad MACTE õpetajad õppijate kohalolekut ning teatavad puudumistest kursuste tellijatele igakuiselt. Lisaks antakse kursuse lõpus igale lõpetajale võimalus hinnata oma hoolsust ja kohalolekut viiepallises hindamissüsteemis. Kahjuks tuleb tõdeda, et mõned õppijad ei pane endale ausalt rohkem kui “3” või isegi “2”. Sellisel juhul on kursuse lõpetajatel mõnevõrra naiivne loota eksamil heale tulemusele. Teisisõnu ei saa ükski suurepärane õpetaja, kas hea õpikuga või ilma, kas järelevalvega või ilma, aidata teil eksamiks korralikult valmistuda, kui te ei vaata korraks endasse ega mõista, mis teile sobib – milline õpik, milline õpetaja, milline meetod. Igaüks jõuab “edu tippu” erinevalt: mõned saavutavad tulemusi õpiku paberversiooni lugemise ja tõlkimisega, mõnele meeldib kultuuris “uppumine” laulude ja tantsude kaudu eesti keele tunnis, mõni on igal pool ja igal ajal elektrooniliste rakenduste aktiivse kasutamise pooldaja. Igaüks peab leidma oma viisi eesti keelega “sõbraks saamiseks”. Kahtlemata on aktiivne keeleõpe kursusel kogenud õpetaja juhendamisel enamiku jaoks piltlikult öeldes õiget suunda näitav kompass, mis koos piisava iseseisva tööga viib eksamil heale tulemusele. Kõik on võimalik, kui õpetaja andekus ja õpilase motivatsioon saavad kokku!

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et eesti keele eksamiks valmistumiseks on lõputult võimalusi. Igaüks otsib ja leiab oma tee, aktsepteerides kaotusi kui kogemust ja rõõmustades võitude üle. Kindel on see, et eksami kõrgete punktide taga on suur ja järjekindel töö, mis aitab “kõva pähklit” murda ehk eesti keele tasemeeksam edukalt sooritada. Peaasi, et ei tohi peatuda, vaid peab jätkama ning siis kõik õnnestub! Soovime teile palju kannatlikkust eksamiks valmistumisel ja edu eksami sooritamisel!

Tootukassa

Töötukassa ametlik kommentaar

Töötukassa kogub oma klientidelt tagasisidet ja konsultandid tunnevad huvi, kuidas inimesel koolitusel läheb ja kuidas ta rahul on. Reageerime kiirelt klientide poolt tulnud kaebustele ja ettepanekutele: küsitleme samas grupis osalejaid ja vajadusel teeme külastusi (paikvaatlusi).  2023.a on eesti keele koolituste paikvaatlusi Ida-Virumaal läbi viidud 25. Enne tellitud eesti keele koolituste algust räägime kursustele minejatega, kus jagame infot koolituse korralduse kohta ning saame juba varakult ennetada olukordi, kus erinevate tasemetega inimesed suunatakse ühte gruppi.

 

Inga Pilder

Ida-Virumaa osakond – Narva büroo

büroojuhataja