Kes teostab järelevalvet õppekeskuste üle ja milline on üldpilt eesti keele eksami tulemustest? Lisatud Töötukassa kommentaar

Sellest kirjutatakse sageli meedias, sellele lähenetakse eri nurkade alt, arutatakse aktiivselt sotsiaalvõrgustikes, jagades mitte alati meeldivaid kommentaare koolituskeskuste ja neis õpetavate eesti keele õpetajate kohta. Sellest räägime lähemalt allpool. Praegu püüame aga vastata küsimusele – kas pilt on tõesti kõikjal nii masendav?

Selles küsimuses jagab oma seisukohti ja vaatenurki, mis põhinevad aastatepikkusel mitmekesisel eesti keele õpetamise kogemusel, MACTE Täienduskoolituskeskus, mille peamine sihtrühm on omavalitsusasutuste töötajad. MACTE-s eesti keelt õppinud inimeste eesti keele tasemeeksamite tulemused annavad hea põhjuse mitte nõustuda senise arvamusega, et eesti keele eksami suudavad sooritada vaid üksikud väljavalitud inimesed. Sel õppeaastal on kuuskümmend MACTE eesti keele kursustel osalenud õppijat sooritanud edukalt tasemeeksamid, nagu teatas uhkusega MACTE direktor Svetlana Šiškina.

Milline on üldpilt eesti keele eksami tulemustest? Kahjuks võib öelda, et tasemeeksamite sooritamise üldstatistika on pigem muret tekitav. Haridus- ja Noorteameti kodulehel saab igaüks vaadata möödunud aasta eesti keele eksamite tulemusi.  Ametliku statistika põhjal sooritas 2022. aastal eesti keele B2-taseme eksami vaid 45,19% eksaminandidest! Märkimist väärib, et eksaminandide sõnul muutuvad ülesanded iga aastaga järjest raskemaks. See kehtib ka gümnaasiumi eesti keele riigieksami kohta. Pärast kolme aastat eesti keele õppimist gümnaasiumis sooritas sellel aastal vaid 51,7% õppijatest eesti keele eksami, saades 60 punkti või rohkem, ja sai seega B2-taseme keeleoskuse tunnistuse. Mis puudutab C1-taseme eksami sooritamise statistikat, siis selle üle tasub tõsiselt järele mõelda. Näiteks 2022. aasta III kvartalis sooritas C1-taseme eksami edukalt vaid 25%! Kas see pettumust valmistav statistika viitab kehvale õpetamisele gümnaasiumides ja täiskasvanute koolituskeskustes või pole eksamiülesanded enamiku jaoks jõukohased ja tegelikult on kõrgema raskusastmega, mis vastab vaid osaliselt Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud tasemesüsteemi nõuetele? Küsimus jääb lahtiseks ja vajab lähitulevikus põhjalikumat uurimist.

Rääkides MACTE Täienduskoolituskeskuse tööst, täpsemalt eesti keele eksamite tulemustest, tahaksime üles märkida, et 60 koolituskeskuse õpilast sooritas tasemeeksami esimesel katsel ja viiel lõpetajal jäi ihaldatud tunnistuse saamiseks puudu vaid 1-2 punkti. See on suurepärane tulemus, arvestades asjaolu, et peaaegu kõik keskuse kliendid osalesid keelt arendavatel ajaliselt lühematel kursustel, mille põhieesmärk ei olnud tasemeeksamiks ettevalmistamine. Siinkohal tasub ehk selgitada, millistest programmidest me räägime. Eesti keele programme on kahte tüüpi: pikaajalised kursused, mille eesmärk on valmistuda tasemeeksamiks (tavaliselt 200-300 kontakttundi, mis on umbes 33-50 nädalat kestev koolitus), ja paindlikuma lähenemisega lühiajalised kursused, mille eesmärk on keeleoskuse arendamine ja parandamine (keskmine kestus 120-160 kontakttundi).

Küsimust, kes teostab järelevalvet õppekeskuste üle ja kuidas seda tehakse, tuleks arutada üksikasjalikumalt. Kõigepealt tahaksime oma lugejatele selgitada, et koolituskeskuste üle toimub väga tõsine, mitmeastmeline kontroll mitme järelevalveorganisatsiooni poolt samaaegselt. Haridus- ja Teadusministeerium ning Keeleamet kontrollivad enne eesti keele õppekavade kinnitamist hoolikalt, kas need vastavad nõuetele. Õppekavade heakskiitmise protsess Keeleametis on üsna pikk ja võtab mõnikord mitu nädalat, sest inspektorid kontrollivad sõna otseses mõttes igat punkti, pöörates erilist tähelepanu oodatavatele õpiväljunditele. Lisaks sellele läbivad ka eesti keele õpetajad Keeleameti põhjaliku kontrolli. Enne õpetajaga koostöö alustamist peavad õppekeskused saama Keeleametilt kinnituse, et õpetaja kvalifikatsioon vastab nõuetele. Millised on need nõuded? Õpetajal peab olema pedagoogiline haridus, C1-taseme eesti keele eksami sooritamise tunnistus, kusjuures on oluline eksami sooritamise aeg ja saadud punktide arv, samuti täiskasvanute õpetamise kogemus ja osalemine täiendkoolituskursustel. Haridus- ja teadusministeerium otsustab, millise tasemeni õpetaja võib eesti keelt õpetada, arvestades kõiki ülalpool mainitud punkte.

Teiseks teostavad järelevalvet eesti keele kursuste üle rahastajad ehk antud juhul kursusi rahastavad riiklikud organisatsioonid: Töötukassa, INSA Integratsioonifond ja erinevad ministeeriumid. Kõik eespool nimetatud järelevalveorganisatsioonid jätavad endale õiguse külastada igat eesti keele tundi ilma ette teatamata ja seda õigust realiseeritakse üsna sageli.

Kuidas siis eesti keele eksami ära sooritada ja kas see on realistlik eesmärk? Mitmed MACTE õppijad on tõestanud oma õpetajate rõõmuks, et on küll võimalik eksamiks edukalt valmistuda ja selle nõutaval tasemel sooritada. Näitena võib tuua ühe Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli õpetaja tulemuse. Ta sooritas edukalt eesti keele eksami C1-tasemel pärast seda, kui oli läbinud vaid B2-kursuse 1. mooduli. Allpool ära toodud meie lõpetajate lood on samuti otsene tõestus sellest, et edu eksamil ei ole mitte mõne üksiku väljavalitu privileeg, vaid õpetaja ja õppijate ühise jõupingutuse tulemus.

Inna Lukaševa juhendamisel eesti keelt B1-tasemel õppinud õppijate grupis sooritasid 9-st õpilasest 7 eesti keele tasemeeksami ennetähtaegselt, kursuse keskel, ning kaks neist said uskumatult kõrged punktid: Lada Švan (94%) ja Liudmila Polynina (92%).

Pealegi, nagu meie lõpetajate kogemus on näidanud, ei ole isegi väärikas vanus eksamite sooritamisel takistuseks. Laine Tsoppi juhendatud eesti keele kursusel osalenud Sillamäe Muusikakooli õpetajad Irina Talko, Svetlana Rosseva ja Liudmila Afanasieva on juba mõnda aega pensioniikka jõudnud, kuid see ei takistanud neid saamast kõrgeimaid punkte (96%, 86% ja 79% vastavalt) ja isegi oma nooremaid kolleege ületamast A2-taseme eksamil.

Millistel tingimustel võib unistus reaalsuseks saada? MACTE Täenduskoolituskeskuse kogemus näitab, et eksami sooritamise edukus sõltub suuresti õppija suhtumisest keeleõppesse. Kui me räägime eesti keele õppimisest kursusel, siis ei sõltu tulemused ainult õpetajast ja tema õpetamismetoodikast, vaid ka tunnis osalemise protsendist ja iseseisvalt tehtud kodutööde hulgast. Eksamiks on võimalik valmistuda, kui inimene osaleb vähemalt 80 protsendi ulatuses tundides ja teeb kõik kodutööd iseseisvalt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et eesti keele eksamiks valmistumiseks on lõputult võimalusi. Igaüks otsib ja leiab oma tee, aktsepteerides kaotusi kui kogemust ja rõõmustades võitude üle. Kindel on see, et eksami kõrgete punktide taga on suur ja järjekindel töö, mis aitab "kõva pähklit" murda ehk eesti keele tasemeeksam edukalt sooritada. Peaasi, et ei tohi peatuda, vaid peab jätkama ning siis kõik õnnestub!