Kas Teie laps on kunagi saanud kirju „Õpetajalt armastusega”? Kui jah, siis võite oma kooli üle uhke olla. Millistest kirjadest on juttu? Allpool saate nende kohta rohkem teada.
Hiljuti korraldasime ühes Ida-Virumaa koolis haridusseminari teemal „Õppija arengut toetav õpetamine ja hindamine väljundipõhises õppes”. Seminaril otsiti vastust põhiküsimusele: “Kuidas toetada, suunata ja valmistada õpilasi ette tänaseks eluks, õpetades ja hinnates seejuures vastavalt õppekava nõuetele?”. Sisekaitseakadeemia vanemlektor Silvia Luige rääkis seminaril tänapäeva õpilasest – digitehnoloogiate põlvkonna esindajast, tema eripärast ja ootustest, mis on kohati täiesti erinevad õpetajate ja lapsevanemate soovidest. Vaatamata sellele, et käsitletud teemad ei olnud uued, vaid pigem kordasid ja täiendasid varem õpitut, möödus seminar aktiivselt ja elavalt: esitati küsimusi ja saadi vastuseid, arutleti rühmades ja avaldati individuaalseid arvamusi. Hindamisvormide ja -meetodite teema tekitas osalejate vahel tulise diskussiooni, eriti kui aruteluga ühinesid lapsevanemad, kes võtsid samuti seminarist aktiivselt osa: nad esitasid oma seisukohti hindamisvõimaluste kohta ja sõnastasid oma ootusi koolile hindamise osas.
Milline peaks olema kaasaegne hindamine? Paindlik ja psühholoogiliselt sobiv. Paljud lapsevanemad ei tea siiani, et jooksev hindamine koolis ei pea ilmtingimata väljenduma hinnete kujul, nagu kõik me oleme harjunud. Eesti õppekava lähtub õpilaste pädevuste arendamisest ja see annab õpetajale tohutuid võimalusi valida hindamismeetodeid ja -vorme, mis on arusaadavad kõigile protsessis osalejatele (õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele). Üks selline võimalus on kujundava hindamise kasutamine. Kujundav hindamine ehk teisisõnu tagasiside õpetajalt õpilasele on kõige tõhusam, kuid samas ka kõige aja- ja energiakulukam õpetaja jaoks. Haridus- ja Teadusministeerium ei kohusta õpetajaid seda hindamisvormi kasutama; see on oma olemuselt vaid nõuandev ja seetõttu jäetakse paljudes koolides see hindamisvorm kahjuks teenimatult tähelepanuta või kasutatakse seda minimaalsel määral.
Kuid erinevalt tavapärasest hindamisviisist ehk hinnete väljapanemisest aitab kujundav hindamine õpilastel oluliselt areneda, eriti neil, kes vajavad individuaalset lähenemist, ning motiveerib neid teadlikult ja eesmärgipäraselt õppima. See hindamisvorm eeldab eelkõige lapse edusammude võrdlemist tema varasemate saavutustega. Selle hindamisviisi puhul annab õpetaja õpilasele järjepidevalt tagasisidet, kirjeldades objektiivselt tema saavutusi ja puudujääke, nii et õpilane saab õpetaja toel kavandada oma eesmärke ja määrata edasised sammud oma tulemuste parandamiseks.
Loomulikult on kujundav hindamine eelkõige positiivne, julgustav ja toetav tagasiside, kus õpilase puudujäägid esitatakse „tagasiside hamburgeri” (positiivne + negatiivne positiivses võtmes + positiivne) tehnikat kasutades. Seda tüüpi tagasisidet nimetatakse mõnikord ka kirjaks „Õpetajalt armastusega”.
Reaalsuses on nii, et ühe aineõpetaja kohta on keskmiselt üle saja õpilase ja igale õpilasele on raske kirjutada kirja „Õpetajalt armastusega”. Vaatamata sellele lausa füüsilisele väljakutsele selgus seminari käigus, et mõned aineõpetajad suudavad selle professionaalse kangelasteoga hakkama saada, andes igale õpilasele tagasisidet, motiveerides neid arenema neile sobivas tempos ja rütmis.
Kokkuvõtte tegemise faasis oli enamik osalejaid nõus, et õpilase toetamisel ja juhendamisel on oluline arvestada tema isikuomadusi ja individuaalseid iseärasusi. Ei aita ju mitte õpetamis- ja hindamismeetodid õpilasel Isikuks saada, vaid armastus selle sõna kõige laiemas tähenduses. See on õpetaja armastus tema valitud elukutse vastu ja õpetaja armastus õpilase vastu, kes on rahutu ja habras, kuid entusiastlik ja kiire taibuga, kes ootab mõistmist ja tuge!
Edu teile, kallis Õpetaja ja Õppija!