Õppekäik Rocca al Mare vabaõhumuuseumi

Järveotsa Lasteaia B2 keeleõppe grupiga külastasime 29. mail Rocca al Mare vabaõhumuuseumi, et lõpetada kursus eheda eesti keele ja meelega.

Sissepääsu juures võttis meie grupi võttis vastu muuseumi giid. Kuna giidil oli suur kogemus nii venekeelsete laste kui ka täiskasvanute gruppidega, siis oli ta väga hästi ette valmistunud – kuidas tuuri läbi viia, kuidas tutvustada ja kinnistada erinevaid vanu käibesõnu ja väljendeid. Giid pani õpetajatele ka südamele, et nad hoolitseksid selle eest, et ka vene lastel ei kaoks venekeelsed vanaaegsed sõnad meelest ja keelekasutusest.

Alustasime esimese suure Lääne-Eestist kohale toodud Sassi-Jaani talu juures. Taluhoonete suurus viitas talu jõukusele, kuid tallu sisenedes kohtume 17.-18.sajandi rehetare reaalsusega – pime, suitsune ja askeetlik elu – ja tööruum. Kaasaja inimesel on väga raske ette kujutada, et sellistes tingimustes pidi elama, töötama ning lapsi kasvatama ja õpetama. Kindlasti soovitan vaadata eesti eluolust rääkivat filmi „Tõde ja Õigus“, mis asetab kõik muuseumis nähtu reaalsesse ellu.

Teise kohana külastasime Nuki saunikutalu ja suitsusauna. Suitsusaunast õhkus ehtsat ja mõnusat suitsu hõngu. Tore oli kuulda, et muuseumirahvas käib ise ka reaalselt antud suitsusaunas laupäeviti vihtlemas.

 Järgmisena vaatasime sisse Pulga tallu – kus oli näitus linakasvatusest. Talu kõrval olev hanede aedik äratas aga kõige suuremat elevust, sest elus lind on ikkagi elus lind!

Edasi kaesime (vaatasime) juba 19.sajandi jõukamat Härjapea talu elumaja ja selle uhket sisustust. Minu jaoks isiklikult oli see nagu külaskäik vanaema juurde koju – isegi vaibad, kapid, kummutid ja lillepostamendid olid samad, mis vanaemal. Suur tiibklaver elutoas, raamatud ja ajakirjad andsid tunnistust maja jõukusest ja kultuurilembusest. Uurisime imelisi käsitöid, mida heegeldas talus töötav muuseumitöötaja ja 19.sajandi moeajakirju.

Viimasena külastasime Kuie koolimaja 19.sajandist, mis huvitas lasteaiatöötajaid eriti. Oli huvitav vaadata missugustes pinkides istusid lapsed, mida ja kuidas õppisid ja kirjutasid ning palju muudki.

Ekskursioon lõppes Kolu kõrtsi suures söögitoas. Olime tellinud eelnevalt Eesti rahvuslikke toite tutvustavad vaagnad ja saime maitsta vanu eesti toite – verivorstist taluleivani.

Õppekäigu jooksul saime teada väga palju uut ja varem kuulmata infot eestlaste elust vanal ajal. Meeldiv oli näha ja kuulda, et eestikeelne tuur ei valmistanud meie grupi õpilastele suuri pingutusi.

Tänan firmat, Järveotsa lasteaia B2 keelegrupi õppureid, lasteaia juhatajat ja lasteaia õppejuhti Lead eriti meeldiva suhtumise ja vastutuleku eest, et keeleõpe laabuks ja õppurid saaksid ka õppekäikudel käia!

Aitäh Teile!

 

Tiina Tursman

Eesti keele kui teise keele õpetaja